Eesti infoühiskonna visiooni 2020 

Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.

Arvan, et eesti infoühiskonna visioon 2020 punkt teenuste kohta on osaliselt täidetud. Kuigi on raske defineerida sõnu lihtne ja mugav. Lihtsus sõltub kasutaja kogemusest ja teadmistest. Kindlasti meie ühiskonna info oskused iga aastaga paranevad, aga ikka paljud teenused ei ole ikkagi väga mugavad ja lihtsad. Kindlasti aastate jooksul teenused muutusid lihtsamaks ja mugavaks, aga mitte kõik. Näiteks, kui vaadata ühistranspordi rohelist kaarti ja piletite ostmist. Rohelise kaardi täitmine turistide jaoks ei ole väga mugav ja lihtne. Mitte kõikides kohtades saab täita rohelist kaarti ja samas, kui juba oled transpordis, siis bussijuht ütleb, et enam ei müü pileteid. 

Parkimise aparaadid kaovad ja tuleb rohkem parkimise app-i kasutada. Kuid ka see ei ole alati täpne ja lihtne, kui sa oled alade piiril. Kui sa ei ole kohalik siis on ikka raske panna, millises tsoonis oled. 

  Haridus on muudetud IKT võimaluste mitmekesise kasutamise najal personaliseerituks ja paindlikuks, sealhulgas ümber- ja täiendõpe. Käib agar teadmiste ja oskuste omandamine kiirelt ja pidevalt kogu elu jooksul.

Kõige edukamaks, minu arust, on saanud haridus. Inimestel on võimalus minna ümberõppimiseks ja lisa kvalifikatsiooni saamiseks just infotehnoloogias. Aga siin on ka see, et selline võimalus on suurtes linnades. Kui vaadata väikesi linnu, siis seal nii palju võimalusi ei ole.  Kindlasti haridus muutus paindlikumaks. Kui väga tahta, siis on võimalus töötada ja õppida. Kindlasti suureks mõjuks oli pandeemia. Arvan, et Eestis on väga head võimalused saada head haridust.